Juuli lõpus toimus Helsingis 36. Rahvusvahelise Muusikahariduse Ühingu (ISME) maailmakonverents ning enne seda Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) Professionaalse Muusiku Hariduse Komisjoni (CEPROM) eelseminar. Osalesin mõlemal üritusel nii esineja kui kuulajana ning jagaksin siinkohal mõningaid tekkinud mõtteid ja viiteid teemakohastele tasuta artiklitele.
Miks on sellised üritused olulised?
Nende sündmuste erakordsust siinses kontekstis on raske ülehinnata: kui Eesti muusikahariduse ja -koolide kohta saame avalikku teavet valdavalt konfliktimaiast ajakirjandusest1, siis mujal läänemaailmas on muusikaharidus teada-tuntud teadusharu. Seda ilmestab teadusuuringute ja -ajakirjade rohkus ja kõrge kvaliteet ning teemakohaste mõttevahetuste (nagu näiteks mainitud kaks konverentsi) korraldamine. Avalik arutelu olulistel teemadel––mis võiks olla iga demokraatliku ühiskonna tunnus––on eeskätt vajalik just selle sama valdkonna arenemiseks. Seejuures on oluline lisaks mineviku suurkujude panuse väärtustamisele ka ühiskonnas hetkel olulistele probleemidele lahenduste otsimine. Meile Eestis aga jääb selline arutelu nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel sageli kättesaamatuks: riigimeediasse jõuavad peamiselt skandaalihõngulised lood ja rahvusvahelistes teadusväljaannetes meist niisama heast peast ei kirjutata (tõsi, seda viga loodan peagi parandada). Lisaks on viimased pahatihti ka lihtsalt liiga kallid, et ükski siinne raamatukogu neid osta jõuaks, seega isegi kui oluline info on kuskil olemas, pole meil sellele ligipääsu.
Mis toimus?
Kokku üheksa päeva jooksul toimus lugematu arv ettekandeid, ümarlaudu, sümpoosione, töötubasid, kõnesid, vestlusringe ja posterettekandeid rohkem kui tuhande osalejaga üle maailma.
Olulisematest teemadest jäid nii Tallinnas kui Helsingis enam kõlama:
- koostöö nii inimeste kui organisatsioonide vahel
- “How collaboration can enhance professionalism and transform music education” – Michaela Hahn (University of Music and Performing Arts Vienna, Austria)
- “Collaboration as a driving force for change: A case example from North Rhein-Westfalia” – Natalia Ardila-Mantilla (Hochschule für Musik und Tanz Köln, Germany)
- muusikute ja muusika roll ühiskonnas
- “Creative practices in music and social engagement” – Heloisa Feichas (Universidade Federal de Minas Gerais Music School, Brazil) ja Sean Gregory (Guildhall School of Music and Drama, UK)
- “Playing the Changes: Creative responses by music educators, professional musicians and communities to life’s catastrophes” – Annie Mitchell2 (Southern Cross University, Australia)
- hindamine ja tagasiside ning muusikute heaolu
- “Focus of attention during video feedback of a music performance” – Mathieu Boucher3 (Monash University, Australia)
- “Assessment of musical performance in higher music education: Investigation of the 360-degree assessment model” – Susanna Mesiä (Metropolia University of Applied Sciences, Finland)
- “Wellness lessons learned and shared: Taking care of yourself, your students, and the music” – Matthew Tomatz ja James Brody (University of Colorado, USA)
Lisaks veel põnev uuring selle kohta, kuidas muusikateoste esitustraditsioonid kasvavaid muusikuid mõjutavad4: “Qualitatively different faith? Controlled or autonomous internalization of Werktreue in classical musicians: Cause and effects” – Marie Fujimoto (The University of Tokyo, Japan)
Ning erakordne andekate laste õiguste ja vajaduste eest seisev projekt “Caring for musically gifted children5”, mida Guadalupe López-Íñiguez ja Heidi Westerlund (Sibelius Academy, Finland) ning Gary E. McPherson (University of Melbourne, Australia) tutvustasid põhjalikult sümpoosionil “Providing caring professional education for children gifted for music: A sustainable ecosystem worth advocating”.
Oma ettekannetes tutvustasin Eesti muusikakoolide süsteemi omapära ning avasin selle tänaste väljakutsete tausta. Täpsemalt keskendusin muusikakoolide õpetajate pedagoogilisele ettevalmistusele, ebamotiveerivale töötasule ja suurele töökoormusele, muusikakoolide positsioonile justkui väljaspool ülejäänud haridussüsteemi, ning õpilaste ja koolide ootuste erinevustele Eesti ühiskonna muutuvate väärtushinnangute valguses. Esimesed trükised neil teemadel peaks ilmuma 2025. aasta jooksul.
Tallinnas toimunud CEPROMi seminari korraldajad kinkisid EMTA raamatukogule tänutäheks valiku Sibeliuse Akadeemia teadurite avaldatud uuemast teaduskirjandusest, seega avanes huvilistele lihtne võimalus muusikahariduse värskemate teemadega tutvumiseks. Helsingis jagati osalejatele ka Soome Muusikahariduse Ajakirja (Finnish Journal of Music Education) värske erinumber jätkusuutliku muusikahariduse kohta Euroopas, mis on kahjuks veebis kättesaadav alles aasta pärast. Seniks soovitan aga vaadata ajakirja eelmisi numbreid6, kust leiab palju huvitavat nii inglise, soome kui rootsi keeles.
- Vaata näiteks Muusikakooliõpetaja saab kätte alla 900 euro kuus. “Kõik, mis kehtib õpetajate kohta, ei kehti meie kohta” – Eesti Päevaleht, 12.10.2022; Õpilased süüdistavad tunnustatud viiuliõpetajat vägivaldsuses. Muusikakoolide direktorid seda ei usu. – Eesti Ekspress, 20.12.2023; Anu-Cristine Tokko: noortevaldkonna alaväärtustamine edasi ei vii. – ERR, 02.03.2023. ↩︎
- Artikkel siin: https://pmp.du.lv/index.php/16-2/resilience-reconnection-recovery-the-healing-power-of-music/ ↩︎
- Autori varasem artikkel sarnasel teemal: https://www.researchgate.net/publication/347056317_Video_feedback_and_the_choice_of_strategies_of_college-level_guitarists_during_individual_practice ↩︎
- Autori artikkel sarnasel teemal: https://www.frontiersin.org/journals/psychology/articles/10.3389/fpsyg.2024.1401278/full ↩︎
- Loe rohkem siit: https://blogit.uniarts.fi/en/post/caring-for-children-gifted-for-music-who-is-responsible-is-it-really-done/ ↩︎
- https://sites.uniarts.fi/web/fjme/archive ↩︎
Lisa kommentaar